Kui ma kuulen sõnu “söömishäire” ja “toetus”, siis vajab see veidi pikemat mõttepausi. Mitte, et ei tahaks aidata, vaid, et… KUIDAS?
Kas peaks midagi ütlema? Aga mida? Kas “sa oled ilus sellisena nagu oled” aitab? Kas inimesele sobib süüa pakkuda? Mis siis, kui esitan küsimuse “kas sa oled söönud?” vale tooniga ja see vallandab midagi suuremat?
Iga sõna ning liigutus võib tunduda nagu miiniväli – hea kavatsus, aga potentsiaalselt plahvatuslik tulemus.
Siin on mõned mõtted ja näpunäited, mis tuginevad teadusele ning isiklikule kogemusele.
Söömishäire ei ole “valik”
Üks mõte, mida sageli kohtab on oletus, et inimene “valib” söömishäire. “Lihtsalt söö rohkem!” või “miks sa ei või lihtsalt normaalne olla?”. Oeh… kui see oleks ainult nii lihtne.
Söömishäired on psüühilised haigused, mis mõjutavad nii mõtlemist, tundeid kui käitumist. See ei ole ainult söömisega seotud. See on seotud valu, kontrollitunde, ärevuse, enesehinnangu, stereotüüpide… jne. See on viis, kuidas inimene püüab maailmas toime tulla.
Statistika: Eestis on söömishäiretega seotud hospitaliseerimised viimastel aastatel kasvanud. 2022. aastal registreeriti Tervise Arengu Instituudi andmetel seoses söömishäiretega üle 500 statsionaarse ravijuhtumi. Enamik neist olid noored vanuses 15–24.
Räägi…
Kui sa tunned, et midagi on valesti, siis räägi inimesega ning püüa mõista. Siin on kaks erinevat varianti, kuidas sageli lähenetakse. Kumb tekitab turvalisema tunde?
Kas nii?
“Sa näed nii kõhn välja, sa PEAD midagi sööma!”
“See on lihtsalt dieet, eks?”
“Sa oled ju normaalne, miks sa nii teed?”
Või nii?
“Ma olen sinu pärast viimasel ajal mures. Sa tundud kurnatud – kas sa tahaksid rääkida?”
“Ma olen siin, kui sa tuge vajad. Sa ei pea olema üksi.”
“Ma ei tea täpselt, mis toimub, aga ma hoolin sinust.”
Näide elust: mu parim sõbranna istus minu juurde ja lihtsalt ütles: “Ma ei oska õigesti küsida, aga ma näen, et sul on raske. Ja ma ei kao ära, isegi kui sa ei taha sellest rääkida.” See murdis jää. Mitte kohe, aga lõpuks.
Erinevus psühholoogi/terapeudi ning tuge pakkuva lähedase vahel
Kui sinu lähedasel hammas valutab, ei hakka sa ju ise seda puurima? Sama lugu on söömishäirega – sinu roll ei ole diagnoosida või “terveks teha”. Sinu roll on olla olemas, kannatlik ja järjepidev.
Võid aidata otsida infot, leida spetsialistide kontakte (perearst, psühholoog, tugigrupid). Võid olla see, kes helistamise ajal kõrval istub. Kui lähedane soovib, siis toeta teda arsti või psühholoogi esimesel kohtumisel.
Statistika: Söömishäirete ravile pöördumine toimub Eestis tihti viivitusega. Paljud noored jõuavad arsti juurde alles siis, kui kehalised sümptomid (nt menstruatsiooni peetus, südameprobleemid, alatoitumus) on juba tõsised. Varajane sekkumine parandab taastumise prognoosi märkimisväärselt (TAI 2023).
Kuidas rääkida ning käituda söömise ümber?
Seda ongi esialgu keeruline teostada. Üks päev inimene sööb ja kõik tundub “normaalne”, ja järgmisel hetkel võib tal ühe ampsu pärast tekkida täielik paanika. Söök on nagu hiiglaslik projektor: see toob esile inimese sees toimuva, kuid ei tasu keskenduda ainult sellele ekraanile.
Välimuse ning kehakaaluga seotud kommentaarid on ebavajalikud – isegi heade kavatsustega. “Sa oled nii sale!” võib kõlada ilusa kiitusena, kuid söömishäirega inimesele mõjub sageli täiesti vastupidiselt.
Paku hoopis turvalisi hetki, kus söök pole fookuses. Jalutuskäigud, filmid, joonistamine, lihtsalt koos olemine. Vahel on parim tugi see, kui sa oled lihtsalt kõrval. Siis saab inimene oma toiduga vaikides pusida ega tunne, et teda jälgitakse või hinnatakse.
Enda eest hoolitsemise olulisus
See on väga oluline osa. Söömishäirega inimest toetades võid sa ennast väga kiiresti läbi põletada, kuna mure, soov aidata ning abituse tunne on väga väsitavad.
Jaga oma mõtteid. Püüa leida enda jaoks turvavõrk – sõber, terapeut, tugigrupp. Ise läbi põledes ei saa kedagi aidata.
Kokkuvõtteks
Söömishäirega lähedase toetamine on pikk teekond. See on nagu maraton udu sees. Aga iga soe sõna, iga vaikne kohalolek, iga kannatlikkus – see loeb.
Ja kuigi sa ei saa oma lähedast “parandada”, võid sa olla põhjus, miks ta alla ei anna.
Kust saab infot ja kuhu pöörduda?
- Peaasi.ee – info ja tugi vaimse tervise teemadel
- TÜ Kliinikumi Söömishäirete Keskus ja Söömishäirete Liit – spetsialiseerunud söömishäiretele
- Perearst – esmatasandi kontakt, kes saab suunata edasi
Abistamiseks ei ole vaja kõike teada – piisab, kui sa oled olemas.
