Kas sa oled kunagi tundnud, et toiduga seotud mõtted on justkui sama lugu korduse peal? Või räägib sisemine hääl pidevalt – “Ära söö seda. Sa sõid liiga palju. Täna peab rohkem trenni tegema. Homme teeme paremini.” Või vastupidi: “Ma ei suuda selle söömist lõpetada. Ma lihtsalt võtan natukene veel... Ja nüüd on kõik rikutud.”
Kui see tundub tuttav, siis see pole nõrkus. See on aju töö, mis on pisut häälest ära. Ja selles postituses proovin vastata küsimusele – miks see nii on?
1. Aju preemiasüsteem – kui toidust saadav rõõm asendub päästikuga
Meie ajus on dopamiinisüsteem – justkui preemiate radar. Kui sa teed midagi mõnusat (nt sööd kooki, kallistad sõpra, saad hea sõnumi), vabaneb dopamiin = mõnutunne ja rahulolu. Aga söömishäire ajal läheb see süsteem sassi.
Anoreksia puhul – dopamiini vallandub rohkem hoopis söögi vältimisel, kontrollitunde saavutamisel.
Buliimia ja ülesöömise puhul – aju preemiasüsteem reageerib plahvatuslikult toidule, aga nauding asendub kiiresti süütundega.
Mõtle sellele nagu katkisele termostaadile – see ei näita enam õiget temperatuuri. Sa ei saa aru, kas on soe või külm. Nii ei saa ka söömishäirega aju aru, kas nälg on “päris”, täiskõhutunne on “piisav”, või kas see kompvek peaks tekitama rõõmu või paanikat.
2. Mandeltuum ehk amügdala – aju osa, mis vastutab emotsioonide, hirmu ja ohutunde eest
Kui keegi ootamatult karjatab, kui sa komistad tänaval või kui näed midagi, mis tekitab sinus ärevust, siis suure tõenäosusega on just mandeltuum esimene, kes reageerib.
Tasub meeles pidada, et amügdala ei tee vahet reaalsel ohul ja emotsionaalsel ebamugavusel. Kui oled näiteks harjunud end pidevalt teistega võrdlema või sul on peas tekkinud uskumus, et „kõhn = parem“, siis võib peeglisse vaatamine vallandada samasuguse reaktsiooni nagu reaalse ohu korral. Hing jääb kinni, tekib vajadus kontrollida – näiteks toitu, keha, enda elu.
Uuringud (Kaye et al., 2020) on näidanud, et inimesed, kellel on söömishäire, tunnevad tugevamat ärevust ja “võitle/põgene” reaktsiooni isegi pärast väikese eine söömist. See tähendab, et keha ei saa rahulikult seedida ega sööki nautida, vaid tegeleb aktiveerunud emotsioonidega.
3. Aju armastab rutiini – isegi siis, kui see on hävitav
Söömishäire kujuneb tihti välja tundest, et keha ja toidu üle on kontroll kadunud ja see on vaja enda kätte võtta. Või soovitakse vähendada ärevust või tunda kuskilgi kindlust. Aju haarab harjumustest kinni nagu turvatekist – isegi kui need harjumused on valusad.
Näiteks:
- “Kui ma söön iga päev täpselt sama asja, siis tunnen ennast hästi.”
- “Kui ma tean täpseid kaloreid, siis tunnen ennast rahulikuna.”
- “Ma tean, et see on halb, aga ma ei suuda lõpetada.”
See pole tahtejõu puudus. See on närvivõrgustike tugevus. Harjumused on aju jaoks nagu automaatsed kiirteed, ja nendest kõrvale pööramine on hirmutav ja väsitav. (Fun fact: uue harjumuse kujunemine võtab vähemalt 2 kuud, sageli kauem.)
4. Kui keha ei saa piisavalt toitu, siis jääb ka aju nälga
Söömishäired ei mõjuta ainult emotsioone – need mõjutavad ka sõna otseses mõttes ajukeemiat.
Kui keha ei saa piisavalt toitaineid, siis:
- Väheneb keskendumisvõime
- Meeleolu kõigub kiiremini ja sagedamini
- Igapäevaste otsuste tegemine muutub keerulisemaks
- Mäluga seotud funktsioonid halvenevad
Pildilt võib kaduda mina ise. Kõik on justkui udusem, raskem, ähmasem. Ja see ei tähenda, et inimene “mängib haiget”. Aju lihtsalt töötab madalatel pööretel, sest kütus on otsas.
Aga mis siis aitab?
“Lihtsalt söö” siin ainult ei aita.
Aju taastub koos kehaga ja see võtab aega.
- Aju on plastiline ning võimeline kohanema
- Söömine ei tee sind nõrgemaks, vaid taastab süsteeme
- Turvaline keskkond ja teraapia muudavad närvisüsteemi mustreid
- Jah, isegi aastaid kestnud harjumused saavad muutuda
Kust abi saada?
Kui tundub, et söömisega on midagi viltu (või keegi sulle kallis inimene tundub mures), siis sina ei pea sellega üksi hakkama saama.
Eesti Söömishäirete Liit
Psühholoogid, psühhiaatrid, kontaktid – inimeselt inimesele.
📞 525 1207 | ✉️ info@soomishaired.ee | soomishaired.ee
Peaasi.ee
Info, spetsialistide leidmine, tasuta nõustamised.
🌐 peaasi.ee
Perearsti nõuandetelefon: 1220 avatud 24/7
Kaye, W. H., Wierenga, C. E., Bischoff-Grethe, A., Berner, L. A., Ely, A. V., Bailer, U. F., Paulus, M. P., & Fudge, J. L. (2020). Neural insensitivity to the effects of hunger in women remitted from anorexia nervosa. American Journal of Psychiatry, 177(7), 601–610. https://doi.org/10.1176/appi.ajp.2019.19030261
